Reet Karukäpp 2022
Geoloog Reet Karukäpp (17.06.1940, Pärnus), geoloogia-mineraloogiakandidaat (1979, Vilniuse ülikool), dr. phil. geoloogia alal (1997, TTÜ geoloogia instituut). Reet lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli geograafina. Töötanud 1968–2005 Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis teadurina (aastast 1994 juhtivteadur). Aktiivse kvaternaarigeoloogina on ta uurinud Eesti liustikutekkelise pinnamoe kujunemise ajalugu, Eestis ja tema naaberaladel liustike kuhje- ja kulutustegevuse seaduspärasusi ning Otepää ja Karula saarkõrgustiku tekkelugu, tegelnud viirsavide geokronoloogiaga. Osalenud Loode-Venemaale ja Teravmägedele tehtud polaarekspeditsioonides. Reet on üks NSV Liidu geomorfoloogilise kaardi (1987) autoreid.
Aastast 2005 peab Reet Karukäpp Pärnumaal Sauga vallas mustsõstrakasvatusega tegelevat Karukäpa talu. Reet Karukäpp on pensionärina füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, aga tal on veel osaühing. FIEna kasvatab marju ja osaühing tegeleb neist tehtud tehtud toodete müügiga. Reet on ka leiutaja, nimelt on tal patent mustsõstra korjamise masina peale.
Rein Vaikmäe 2022
2022 TTÜ Geoloogia Instituudi emeriitprofessor Rein Vaikmäe (29.06.1945, Schleswig-Holsteinis, sõjapõgenike laagris Saksamaal). Ta on lõpetanud A.H.Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkooli (praeguse Hugo Treffneri Gümnaasiumi) ja Tallinna Tehnikaülikooli tööstuselektroonika erialal (1969).
Isikliku ankeedi tõttu oli nõukogude ajal tema haridus- ja teadusteel ees mitmed takistusi, kuid hoolimata sellest leidus alati võimalusi edasiminekuks, mille tulemuseks on nüüdseks kogunenud 50 aastat töid süsiniku, hapniku jt isotoopide koostise ja selle muutuste põhjuste uurimisele vees, jääs ja setetes/kivimites. Elektroonikainsenerist sai geoloog läbi massispektromeetri ehitamisele Eesti NSV TA Geoloogia Instituudis J.-M. Punningu poolt juhitud kvaternaarigeoloogia sektoris. Põnevad ja tol ajal uudsed isotoopgeoloogilised uuringud viisid uudishimuliku ja võimeka teadlase paljudesse arktilistesse piirkondadesse - Teravmägedele, Severnaja Zemljale, Siberisse, Kanadasse, Antarktikasse jm ning vastav teadus- ja organisatoorne tegevus paljude Eesti ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide juhatustesse ning nõukogudesse.
Ehkki Rein Vaikmäe teadusartiklite ja publikatsioonide arv ületab 200, on ta ise arvanud, et neid olnuks tunduvalt rohkem, kui keerulistel aegadel poleks ta juhtinud Eesti NSV TA Geoloogia Instituuti (1990-1999), olnud Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor (2005-2010) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja innovatsioonipoliitika nõunik (2001-2005).
Reinu teadustöö põhisuundadeks on olnud isotoop-paleoklimatoloogia, -paleohüdroloogia ja -paleokrüoloogia, globaalsed kliima- ja keskkonnamuutused ning ta on juhendanud sellel teemal paljusid töörühmi. Kolleegid on tema kohta arvanud, et nii toredat direktorit, teadusteema juhti ja kolleegi ei ole ilmselt võimalik leida.
Rein Vaikmäe on noorusest saadik tegelenud aktiivselt (tervise)spordi ja koorilauluga, tulnud kolmel korral Eesti NSV meistriks akadeemilises sõudmises (1962, 1963) ja veel mõned aastad tagasi laulnud Teaduste Akadeemia Meeskooris. Oma abikaasa Margotiga on nad usinad kontserdi- ja teatrikülalised ning viimasel paarikümnel aastal turistidest reisihuvilised.