Ekskursioonid

Loodus on meie parim õpetaja
Sathya Sai Baba

Eesti Geoloogia Seltsi ekskursioonide marsruudid on koostatud geoloogide poolt. Kui soovid korraldada loodusmatka meie poolt külastatud piirkonda ja vajad abi, siis pöördu julgelt meie poole! Täpsema reiside loetelu leiad meenutamist väärivate sündmuste hulgast (vaata rubriik Selts, alamrubriik Ajalugu).

PORTUGALI RINGREIS: Porto, Lissabon, Evora, Beja, Mertola, Portimao, Carvoeiro, Lagos, Sines, Sintra, Porto (01.10.2016–13.10.2016)

Grupp_Portimao_2

TAANI SAARED: BORNHOLM, SJÆLLAND JA MØNS (06.09.2015–16.09.2015)

TAANI_2431

INGLISMAA LÕUNARANNIK (08.–21.09.2013)

Inglismaa_2013_DSC7004

Doveri sadamast alanud Inglismaa ekskursioonil liiguti mööda lõunarannikut külastades Kvaternaari, Paleogeeni, Kriidi, Juura ja Triiase ladestu paljandeid. Tutvuti luiteliivade, savi, lumivalge kriidi, musta põlevkivi, liivakivi ja kuulsate Inglismaa ehituskivide läbilõigetega, kus  võis sageli jälgida ka tektooniliste liikumiste ja mandrite triivi tagajärjel tekkinud ulatuslikke kivimikihtide deformatsioone. Matkates Juura rannikul (Jurassic Coast), mis on osaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Dorseti ja Ida-Devoni piirkonnast, oli võimalik koguda kivistisi, kiviminäidiseid ja jälgida mereranniku tänapäevast olukorda. Cornwalli jõudes külastati hilis-Paleosoikumi graniitseid intrusiive ning ookeanilisest maakoorest ja vahevöö ülaosast moodustunud ofioliite (koostiselt serpentiniidid). Lisaks loodusobjektidele käidi Herstmonceux Kuninglikus Greenwichi Observatooriumis, Portsmouthi D-Day muuseumis, Abbotsbury subtroopilistes aedades, paleontoloog S. Davise Lyme Regise kivististe muuseumis, Beeri kaevanduskäikudes, St. Michael’s Mounti lossis, Poldark Mine tinakaevanduses ja Minack vabaõhuteatris. Pikal reisil nauditi suvesooja (Isle of Wight, Old Harry Rocks, Lizardi poolsaar), liiva pillutavat tuult (West Bay) ja sombust sügisilma (Land’s End).
Eestlastel on inglastelt palju õppida. Looduses rändaja on oodatud nii riigi- kui eramaal. Ainult sõjaväe kasutuses olevatel aladel tuleb arvestada etteantud aegadega (näiteks Fossil Forest). Matkarajad ja loodusobjektid on hooldatud, täiesti prügivabad ning tähistatud. Sõprus- ja perekonnad koos lustivate koertega matkavad kaljudel ning mererannas. Kivististe otsimine näib olevat üldrahvalik harrastus. Kimmeridge rannas kohtasime 3–4 aastast last, kes hüüdis hasartselt eemal jalutavale isale: “Daddy, daddy, fossils, fossils!” Meid sõidutanud bussijuht nimetas oma isa hobi-geoloogiks, kes igal suvel viis oma pere kivistisi korjama. Mõtlemapanev oli ka loodust tutvustavate sisukate trükiste mitmekesisus (käsiraamatud, fotoalbumid), rääkimata Internetist, mille vahendusel on kerge leida väga heal tasemel geoloogilist teavet. Inglismaa loodus on inglaste uhkus!
Reisi korraldas Valdo Kangur (OÜ Seiklusring).

KAGU-EESTI REIS (13.–14.07.2012)

IMG_4622_1Kahepäevasel väljasõidul tutvuti Kagu-Eesti geoloogiliste objektide ja kultuurieluga. Külastati Tabina liiva- ja Marinova dolokivi karjääri. Kesk- ja Ülem-Devoni aluspõhja tehispaljandeid tutvustas osalejatele Eesti Geoloogiakeskuse Tartu regionaalosakonna geoloog Ain Põldvere.
Seto keelest ja kommetest pidas loengu Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna eesti keel võõrkeelena lektor Sirje Rammo. Peale loengut külastati teateri “Vanemuine” etendust “Peko” Värska laululaval. Vastseliina piiskopilinnuse külastuskeskuses osaleti ekskursioonil, mis tutvustas piirkonnas toimunud sündmuseid alates 13. sajandist. Ööbiti Piusa Ürgoru puhkekompleksis.
Tagasiteel Tallinna külastati Äksis 10. juulil avatud Jääaja Keskust, kus tutvuti 2200 ruutmeetri suurusel pinnal paikneva ekspositsiooniga jääaegadest ning inimesest muutuvas looduses.

POOLA RINGREIS  (10.–21.09.2011)

Grupp_seenekybaratega

Poola on suurepärane paik loodusturismiks. Nende külalislahkus ja asjatundlikus oma looduse tutvustamisel jättis unustamatu mulje. Masuuria järvistu (kujunenud Pleistotseenis, viimasel jääajal 14,000–15,000 aastat tagasi) on arvatud maailma kolmekümne kõige kaunima paiga hulka ja viie kauneima paiga hulka Euroopas. Belovežje piisonite ja põlispuudega tutvujatele on rajatud kaasaegne külastuskeskus koos hotelliga. Krzemionki ränikaevanduses tutvustatakse räni kaevandamist perioonil 3900–1600 eKr ja Neoliitikumi kultuuri. Baltow Jurassic pargis on umbes 40 Triiase, Juura ja Kriidi ajastu dinosauruse mudelit. Siinsetest Juura ajastu lubjakividest Kamienna jõe ääres on leitud ka unikaalseid taimede kivistisi. Tänaseks rekultiveeritud karjääride kivi on kasutatud lubja tootmiseks ja ehitusmaterjaliks. Püha Risti mäed (Świętokrzyskie Mountains) on Euroopa vanimad. Nad tekkisid Siluris (Kaledoonia orogenees) ja arenesid Karbonis (Hertsüünia orogenees). Kunagi oli siin Lauraasia superkontinendi lõunarannik. Varasel keskajal kaevandati siin vaske ja rauda. Hiljem kaevandati lubjakivi ja punast liivakivi. Tänapäeval on mägede keskosa Świętokrzyski Rahvuspark. Nimi, Püha Risti mägi, viitab ristiusu reliktile Benediktiini kloostris Łysa mäel. Wieliczka soolakaevanduses kaevandati lauasoola katkematult 13. sajandist kuni 2007. aastani. Soola lademed tekkisid siin ligikaudu 13.5 miljonit aastat tagasi Miotseenis olles otseselt mõjutatud Karpaatide mäestiku tekkest. Soolakaevandus on 327 m sügav ja käikude pikkus on üle 300 km. Külastajatele on avatud 3,5 km pikkune osa (alla 1% käikudest). Ringkäik võimaldab juurdepääsu 19 omavahel ühendatud koopale ja lõpuks jõutakse 135 m sügavusel olevate strekkideni. Suurim saal kannab kuninganna Kinga nime ja on 50 m pikk, 17 m lai ja 12 m kõrge. Maa all on ka ballisaal, banketisaalid, restoran, meenekauplused ja sanatoorium (200 pln, 7 tundi maa all). Wieliczka kaevandust kutsutakse Poola maa-aluseks soolast katedraaliks. Kaevandust on külastanud Kopernikus, Goethe, Humboldt, Chopin, Mendelejev, paavst Johannes Paulus II, (Bill) Clinton jt. Aastal 1978 võeti kaevandus UNESCO maailmapärandi nimekirja. Aastal 1995 oli soolakaevanduse kabelis Preisneri sümfoonia ettekanne. Väidetavalt on kabeli akustika Euroopa parim. Sõekaevandus Guido on üks neljast kaevandusest Euroopas, kus turistid saavad tutvuda ehtsa söe kaevandamisega. Kaevandus on rajatud Karboni ladestu Poręba kihtidesse. Külastajad viiakse 170 m ja 320 m sügavusele maa alla. Käike on siin kokku 2 km. Siin on 25 tonni kaaluv roomav masin Alpina AM50, mis ehitati 1974. aastal ja moderniseeriti 1984. aastal. Teist hiiglaslikku mehhanismi kasutatakse 1–2 m paksuste söekihtide väljamiseks. Seina purustusfreesi tööpind on 2 x 19 m, hüdrauliline mehhanism toestab lagesid ja masinat saab liigutada ee suunas. 320 m sügavusel on hiiglaslik 30 m pikkune kompressor aastast 1914, mis on ehitatud Zabrze terasetehases. Złoty Stoki (Kuldne nõlv) kullakaevanduse piirkonnas on  Eelkambriumi ja Paleosoikumi kivimid: vilgukildad, gneisid, amfiboolid, merglid ja serpentiinid. Piirkonna geoloogiline arengulugu on tihedalt seotud umbes 320 miljonit aastat tagasi toimunud graniitse magma intrusiooniga.  Mõned kivimite kompleksid rikastusid metallidega, millest annab tunnistust ka Złoty Stoki ümbruse polümetalliline maagistumine. Kokku on 700 aasta jooksul siit saadud 16 000 kg puhast kulda. Złoty Stoki kulla- ja arseeni kaevandusmuuseumis on 320 km käike, šahte ja galeriisid 21 tasapinnal, millest külastajatele on avatud väike osa. Kaevanduse stollis saab paadiga sõita ja imetleda maa-alust juga (ainus omataoline Poolas). Gory Stołowe mäed Alam-Sileesia lõunaosas moodustavad tohutu kivimite massiivi Poola ja Tšehhi territooriumil. Kõrgeim tipp on Szceliniec Wielki (919 m ümp) Poolas. Stołowe mäed on ainukesed horisontaalsetest kihtidest moodustunud mäed Poolas. Kivimite unikaalne kuju on sadade tuhandete aastate pikkuse erosiooni tagajärg. Kõige ilusamad liivakivide vormid on piirkonna kirde- ja kagunurgas ja samuti kõige kõrgemas osas.
Lisaks loodusobjektidele külastati geoloogiamuuseume Krakovis ja Varssavis ning tutvuti vanalinnade ja nüüdisarhitektuuri objektidega.
Reisi korraldas Valdo Kangur (OÜ Seiklusring).

LOVIISA TUUMAELEKTRIJAAM  (16.06.2011)
Loviisa tuumaelektrijaam on Soome esimene tuumaenergial töötav elektrijaam, mille kaks üksust (Loviisa 1 ja Loviisa 2) paiknevad Hästholmeni saarel, umbes 15 km kaugusel Loviisa linnast ja 100 km kaugusel Helsingist. Hästholmeni saare suurim pikkus on veidi üle 1,6 km ja laius alla 0,8 km, saare kõrgus merepinnast on kuni 3 m. Tuumajaama majutuskompleks paikneb saarest põhja poole jääval neemel. Elektrit ning soojust tootva energeetika-ettevõtte Fortumi maaomandi pindala on 170 ha. Suurem osa Fortumist kuulub Soome riigile.
Loviisa tuumaelektrijaama kogutoodang oli 2010. aastal 7,70 teravatt-tundi*, mis moodustab 10% kogu Soome riigi energiavajadusest. Loviisa elekter varustab küttega umbes 400 000 maja. Võrreldes erinevaid elektrienergia tootmise viise on aastatel 1996–2005 Loviisa tuumaelektrijaam aidanud vältida 2,4 kuni 5,8 miljonit tonni süsihappegaasi paiskumist atmosfääri.
Loe pikemalt: Loviisa tuumaelektrijaam (1.7 MB)