Sündmused ja uudised Noorgeoloogide olnud ja tulevastes tegevustest saate lugeda rubriigist "Sündmused ja uudised" Noorgeoloogide liikumine - eessõna Noorgeoloogide liikumise eesmärgiks on geoloogia aluste omandamine, Eestimaa, sealhulgas kodukoha geoloogia tundmaõppimine, säästliku hoiaku kujundamine kivimitesse ja ümbritsevasse geoökoloogilisse situatsiooni, noortele geoloogiliste matkade ja kokkutulekute organiseerimine ning nende professionaalse orientatsiooni suunamine. Ent peale geoloogi on geoloogia-alased teadmised kasulikud paljude elukutsete puhul. Peab ju arhitekt, ehitaja teadma ehitusalaseid kivimeid, nende kasutamist ehitusmaterjalidena; agronoomil on aga kasulik teada mulla lähtekivimeid; mäemehel on hädavajalik tunda maavaradena erinevaid mineraale, kivimeid ja nende omadusi; ekskursioonidel looduslikult kaunitesse kohtadesse tulevad giidile (ka ekskursantidele endile) kasuks teadmised pinnamoest, mineraalidest, kivististest jne. Seega igast noorgeoloogist ei peagi geoloogi saama, küll aga kujundub temast avara silmaringiga loodushuviline. Kuigi Eesti Vabariigis mõnes koolis (Rakvere, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasim) peale tavalise õppetöö tegeldi geoloogiahuviliste õpilastega (Karl Orviku, Ralf Männil, Arvo Rõõmusoks), tuleb siduda süstemaatilise noorgeoloogide liikumise algust 1976.a. Eesti Geoloogia Valitsuse (praegu Eesti Geoloogiakeskus) juurde asutustevahelise Eesti noorgeoloogide komisjoni moodustamisega. Selle eestvedamisel toimusid Eesti noorgeoloogide kokkutulekud ja õppematkad (Müürisepp, 1986; Kajak, 1990, 1991, 1995, 1996). Õppetöö aluseks geoloogiaringides oli 1984.a. haridusministeeriumi poolt heakskiidetud: "Noorgeoloog - programm, metoodilisi juhendeid ja abimaterjale tööks noorgeoloogidega". Viimasel ajal tuleb arvestada haridusministeeriumi poolt 1997.a. välja antud: "Valikained ja -kursused põhikoolile ja gümnaasiumile", milles mitmed programmid puudutavad ka geoloogiat (A. Maastik, U. Pragi). Käesolev ülevaade käsitleb 1996-2001 aastate noorgeoloogide üritusi: üleriigilised kokkutulekud, geoloogilised matkad ja geoloogiaringide juhendamine. Ürituste läbiviimist toetasid Eesti Geoloogiakeskus (direktor Vello Klein) ja Eesti Geoloogia Selts (president Rein Raudsep) ja teostasid Linda Hints, Kalju Kajak, Anne Kleesment, Andres Maastik, Mati Niin, Tõnis Oja, Kuldev Ploom jt. Kohapealse majutamise ja toitlustamise kindlustasid Paldiski Põhikooli direktor I. Hendrikson, Meremäe Keskkooli direktor Pille Malkov, Stockholmi Eesti kooli õpetaja Tiiu Valmet, Illuka vallavanem Raigo Lille, Arbavere välibaasi juhataja Kalle Suuroja, huvikeskuse "Telo" metoodik Silvi Püvi jt. 1. ÜLERIIGILISED KOKKUTULEKUD Varasematel aastatel on kokkutulekud toimunud iga kahe aasta tagant: Leisis (1979), Värskas (1981), Toilas (1983, 1995), Karksis (1985), Pärnu-Jaagupis (1987), Püssis (1989), Keilas (1991), Jüris (1993). Aruandeperioodil tuldi kokku Arbaveres, Meremäel ja Illukal. Kokkutulekute kava ja ürituste tutvustamiseks koostati meelespead. Kokkutulekutel on olulisemaks olnud geoloogia-alased võistlused. Noorgeoloogile anti ülesanded geoloogiliseks marsruudiks (foto 1 - Lähe geoloogilisele marsruudile Arbaveres, foto 5 - Geoloogilise marsruudi tulemuste hindamine Arbaveres), mineraalid, kivimid ja kivistised nende määramiseks (foto 2 - Kivimmaterjali määramine Illukal), puursüdamik kirjeldamiseks (foto 3 - Puursüdamiku kirjeldamine Arbaveres), proovid römmi uhtmiseks (foto 44 - Rõmmi uhtmas Illuka kokkutulekul) ning esitati geoloogilise viktoriini küsimused (foto 6 - Geoloogiaviktoriin Arbaveres). Võistluste edukamalt esinenud noorgeolooge autasustati (nooremas ja vanemas astmes eraldi) diplomi, vimpli ja meenega; parim võistkond sai enda valdusesse rändkarika. 1.1. Kokkutulek Arbaveres X üleriigiline kokkutulek toimus 26.-30. juunini 1997.a. Eesti Geoloogiakeskuse Arbavere välibaasis, kuhu saabus noorgeolooge, nende õpetajaid, geolooge Tallinnast, Tartust, Pärnust, Pukast, Toilast, Keilast ja Jürilt, kokku 42 osalejat. Geoloogiavõistlustel oli 26 noorgeoloogi Tartu ja Pärnu Loodusmajast; Toila, Puka ja Tallinna 44. Keskkoolist; Eesti spordigümnaasiumist, Jüri Ja Keila gümnaasiumist. Parimateks noorgeoloogideks tunnistati nooremas vanuseastmes Jürgen Einpalu ja vanematest Ivar Kuldvere (foto 4 - Geoloogiavõistluste võitja Ivar Kuldveri autasustamine Arbaveres). Rändkarika omandasid Jüri ja Keila gümnaasiumi võistkond. Arbaveres oli huvitav kohtumine Jüri Kasega, kes demonstreeris videot meregeoloogiast. Kuna Arbaveres paikneb Eesti Geoloogiakeskuse kärnihoidla, siis oli Kalle Suurojal ja Kuldev Ploomil hea võimalus näidata noorgeoloogidele puursüdamikke Eestimaa eri paigust (foto 3 - Puursüdamiku kirjeldamine Arbaveres). Innukalt lahendati Linda Hintsu koostatud geoloogilisi ristsõnu. Male- ja kabeturniiril olid edukamad Eron Adoberg Keilast ja Anneli Popp Pukast (foto 62 - Arbaveres kabetamas). Kokkutulek lõppes traditsioonilise lõkketulega. 1.2. Kokkutulek Meremäel XI üleriigiline kokkutulek leidis aset Meremäe Keskkoolis 6.-10. juulini 1999.a. Osales 27 noorgeoloogi ning 10 nende juhendajat ja geoloogiavõistluste kohtunikku. Kokkuvõttes auhinnalistele kohtadele tulid nooremas vanuseastmes Anti Peterson, Hannes Einpaul (Jüri), Gita Rätsep (Puka) ning vanematest Ivar Kuldver, Eron Adoberg (Keila) ja Margo Perend (Tartu). Parima võistkonna rändkarika said Jüri ja Keila Gümnaasium. Kokkutuleku ajal viibiti setude jaanitulel, kohtuti Stockholmi Eesti kooli õpetaja Tiiu Valmetiga ja kohaliku agronoomiga (Aini Kilusk), kes Venemaal geoloogina töötanuna rääkis lõpuõhtul lõkke ääres huvitavaid lugusid (foto 10 - Lõpuõhtul Meremäel ja veel). 1.3. Kokkutulek Illukal XII üleriigiline kokkutulek toimus 26.-30. juunil 2001.a. Illuka mõisas. Paikkonnast andis kohtumisõhtul huvitava ülevaate mõisas asuva Illuka Põhikooli kauaaegne direktor Villio Reinsalu. Koos oli 28 õpilast Tartust (juhendaja Sirje Janikson), Pukast (Tiina Suija), Toilast (Helgi Ebrok), Jürilt (Andres Maastik), Illukalt (Emilia Landra), Saaremaalt (Ülo Kestlane), Tallinnast ja Keilast (Kalju Kajak). Geoloogiavõistlustel kohtunikuna tegutsenud geoloogid tunnistasid üksmeelselt parimaks noorgeoloogiks Kristjan Rooni (foto 26 - Iisaku oosi rajatud liivaaugu abil tutvuti tema ehitusega (ees keskel Illuka kokkutuleku geoloogiavõistluse võitja Kristjan Rooni)) Tartu loodusmajast, kes vanemas vanuseastmes (gümnaasiumid) oli edukaim kõigil võistlusaladel ja seda tänu võistluskogemustele (oli võistlustel kolmandat korda) ja heale ettevalmistusele. Järgnesid Indrek Hiiesalu, Mihkel Virkepuu, Erika Virroja ja Kristiina Kasepalu, kes kindlustasid võistkondliku rändkarika Keila gümnaasiumile. Noorematest (põhikooli osa) olid edukamad sama kooli õpilased Merily Must, Kerstin Anneljas ja Alisa Trubilina ning neile kuulus võistkondlik rändauhind. Hästi esinesid ka Mikk Tarraste (Tartu Tamme gümnaasium), Mario Maripuu (Kaali põhikool), Merle Jõgi (Jüri Gümnaasium), Liisbet Lamp (Toila Gümnaasium). 2. GEOLOOGILISED EKSKURSIOONID Et tutvustada noorgeoloogidele Eestimaa mitmekesise geoloogilise ehitusega alasid korraldati ekskursioone kokkutulekute ajal või siis iseseisva mitmepäevase üritusena. Eestimaast (lava) erineva geoloogilise ehitusega piirkondadega tutvumise eesmärgil korraldati õppematkad aluskorra kivimite avamusalale Soomes ja Rootsis (kilp). 2.1. Ekskursioon Soome Ekskursioon toimus 25.-28. juunil 1996.a. 25. juuni hommikul sõitsid laevaga Helsingisse 24 noorgeoloogi ja 7 nende juhendajat Tallinnast, Jürilt, Keilast, Pukast, Tartust, Pärnust ja Toilast. Sadamas võtsid neid vastu Helsingi noorte loodusmaja metoodikud, kellega Tallinna huvikeskuse "Telo" töötajatel oli kujunenud koostöö. Esmalt sõideti bussiga Vantaasse, kus teadussaavutuste näitusel tutvuti Soome aluskorra kivimite väljapanekuga (foto 12 - Soome aluspõhja kivimite väljapanek Vantaas). Seejärel majutati ekskursandid Meriharjul (Helsingi idapiiril) noorte peatuspaigas, kus oli organiseeritud ka nende toitlustamine. Õhtul läbiti 4 km pikkune õpperada. 26. juuni hommikupoolel sõideti laevaga Haraka saarele, kus tutvuti sealse looduskaitsealaga (lindudele), eriti saart moodustavate kivimitega ja omapäraste, seljandikuliste "oinapeadega", mis olid täis jääkriime. Õhtupoolikul külastati Helsingi noorte loodusmaja ja Helsingi ülikooli geoloogiamuuseumi ning käidi Serena veepargis. 27. juunil toimus Soome geoloogiakeskuse geoloogi Boris Saltikifi (tema vanaisa N. Pogrebov on XX saj. alguses Eesti põlevkivi uurinud) juhtimisel õppematk vanasse rauakaevandusse (Sillböle), graniidi- (Elvvik) ja marmorikarjääri (Nordsjö) (foto 13 - Sillböle rauakaevandus (kaabuga B. Saltikiff), foto 14 - Elvviki graniidikarjääris). Huviga vaadeldi 4-6 m sügavusi aukusid (kirn) aluskorra kivimites, mis olevat tekkinud mandrijää sulamisvee uuristaval toimel (foto 15 - Kirniga tutvumas (Helsingi)). 28. juunil külastati Suomenlinna rannakindlustust ja tehti tutvust saare geoloogiaga. Õhtul naaseti laeval Tallinna. 2.2. Ekskursioon Rootsi Matk toimus 3.-7. juulini 2000.a. Osales 15 kooliõpilast ja nende juhendajat Tallinnast, Keilast, Toilast ja Pukast. Teel Stockholmi ja tagasi võis 3 tunni jooksul laevalt nautida toredaid vaateid kaljusaartele (foto 16 - Teel Stockholmi toredaid vaateid kaljusaartele nautimas). Stockholmi sadamas võttis ekskursante vastu Stockholmi ülikooli dotsent, kvaternaarigeoloog Urve Miller ja saadi Stockholmi Eesti kooli õpetaja Tiiu Valmeti muretsetud ühistranspordi piletid, mis võimaldasid ka prii pääsu Gröna Lundi tivolisse, Skanseni vabaõhumuuseumi ja teletorni tippu, kust avanes suurepärane vaade Stockholmile. Elati De Geeri (viirsavi aastakihtide abil tegi kindlaks mandrijää hääbumise kiiruse) nimelise tänava läheduses paiknevas Gärdenskolanis, kus kooli klassiruumidesse oli paigutatud kahekordsed narid ja neid üüriti turistidele (foto 17 - Gärdenskolanis nõu pidamas). Oma kivimite kollektsiooni võidi täiendada ulatuslikest paljanditest Söder Mälarstrandil (valdavalt graniit) ja Torkelil (migmatiit, amfiboliit, graniit) kogutud paladega (foto 18 - Paljandis Söder Mälarstrandil). Metroojaamade seintes võis kohati vaadelda kivimeid, millesse metroo on rajatud. Stockholmis liikudes võis tähele panna, et ulatuslikult on kasutatud looduslikke ehituskive: marmorit (draamateater), graniiti (ooper), diabaasi (Riksbanken), kvartsiiti (Nordbanken), liivakivi, lubjakivi (Jakobi kirik). Ka kuningalossi rajamisel on neid rohkesti tarvitatud. Selle õuel oli huvitav vaadata auvahtkonna paraadi (foto 19 - Auvahtkonna paraad Rootsi kuninga lossi õuel). Stockholm paistis silma oma õhu ja vee puhtusega - linna piires on koguni lubatud ujumas käia. Kuna matkad Soome ja Rootsi leidsid aset eelkambriumi kurrutusvööndis, oleks järgmine välisekskursioon otstarbekas sooritada noorematele kurrutusaladele Kesk-Euroopas (hertsüüni ja alpi kurrutusalad). 2.3. Loode-Eesti ekskursioon Matkal ajavahemikus 30. juunist 3.juulini 1999.a. osales 34 noorgeoloogi ja nende juhendajat. Baseeruti Paldiski Põhikoolis (foto 20 - Paldiski Põhikooli ees, foto 24 - Paldiski Põhikooli sööklas). Peale bussi (foto 25 - Ekskursioonibussiga Vasalemma karjääri juures) kasutati liiklemiseks piirivalve laeva (foto 38 - Väike-Pakri saarele sõideti piirivalve laevaga), millega siirduti Väike-Pakri saarele. Ekskursioonil õpiti tundma Paldiski poolsaare ja Väike-Pakri saare pangal paljanduvaid ordoviitsiumi kivimeid (foto 32 - Väike-Pakri saare pangal, foto 33 - sama, foto 34 - Pakri neemel paljandit kirjeldamas, foto 35 - sama), karjääris Vasalemma "marmorit" ning selle pikaajalist vastupidavust Padise kloostri ja Laitse lossi müürides (foto 21 - Laitse lossi juures), kivikülvi Ristna neemel (foto 22 - Ristna neemel), impaktbretshat Toomaninal (foto 23 - Toomaninal). Huvi pakkusid Madisel 1660.a. sündinud Eesti rahvakooli rajaja B.G. Forseliuse mälestuskivi (foto 28 - Forseliuse kivi juures) ja Palivere põline jalakas, mida peetakse vanimaks puuks Eestimaal (foto 8 - Palivere jalaka juures). Matkal tutvuti Loode-Eesti pinnamoega (oosid, luited, rannavallid) ja selle ehitusega kruusa-liivaaukudes (foto 7 - Rannavalli setetega tutvumine Paldiski poolsaarel, foto 36 - Palivere oosi ehitust õpiti tundma kruusaaukudes). Õpetlikud olid vaatlused keskkonna seisundi kohta Paldiskis - õlireostus katlamaja juures (foto 29 - Õlireostust vaatlemas Paldiski katlamaja lähistel), prügi mahapanemise kohad, kasarmud (foto 37 - Endise Paldiski allveelaevnike kooli katuselt avanes suurepärane vaade ümbruskonnale), kunagine tuumareaktorite asukoht ning pommituspolügooni jäljed Väike-Pakri saarel (foto 39 - Väike-Pakri saarel einestamiseks noorgeoloogid võtsid istet sõjalise rajatise süvendis). 2.4. Ekskursioon Lääne-Virumaale Ekskursioon toimus 27. juunil 1997.a. üleriigilise X kokkutuleku üritusena Arbaverest marsruudil Viitna - Palmse - Altja - Toolse - Kunda - Letipea - Rakvere - Porkuni - Lasila. Huvitavaimateks objektideks olid Euroopa mahukam (930 m3) rändrahn Ehalkivi (foto 30 - Ehalkivi), Altja kivikülv, kus õpiti tundma numbritega tähistatud kivisid ja 1479.a. ehitatud piiskopilinnuse väravatornis paiknev paemuuseum (foto 41 - Porkuni paemuuseumi ees). Maavaradest fosforiiti kohati Mustoja järsakkaldas, savi Kunda ja lubjakivi Aru karjääris. 2.5. Ekskursioon Kagu-Eestisse Ekskursioon toimus teel üleriigilise XI kokkutuleku paika Meremäel ja sealt tagasisõidul. Esimene peatus oli Adavere lähedal Mandri-Eesti keskpunkti tähistava rändkivi juures (foto 9 - Mandri-Eesti keskpunkti tähistava Adavere kivi juures). Järgnevalt koguti Laeva kruusaugus malahhiiti, sfaleriiti ja galeniiti. Edasi kulges marsruut üle Otepää kõrgustiku. Seda oli kavas jätkata Haanja kõrgustikul, ent bussi mootor ütles üles. Leiti asendusbuss millega õhtuks jõuti Meremäele (6. juunil 1999.a.). Ülejärgmisel päeval kohaliku bussiga käidi Tiirhanna paemurrus, Küllatova savimaardlas ja Meremäe karstialal. Tagasiteel kokkutulekult viibiti Piusa koobastes (foto 40 - Piusa koopad jätsid võimsa mulje) ja Ilumetsa meteoriidikraatrites, külastati Värska mineraalvee ja ravimuda leiukohta ning sumati läbi Ahja jõe Taevakoja liivakivi katsuma (foto 42 - Taevaskojas devoni liivakivide juurde sumati läbi Ahja jõe). 2.6. Ekskursioon Kirde-Eestisse See matk oli seotud üleriigilise XII kokkutulekuga Illukal. Külastati Kirde-Eesti vaatamisväärsusi: Ehalkivi, Valaste juga, kaunid oosid (Rakvere, Uljaste, Iisaku - foto 26 - Iisaku oosi rajatud liivaaugu abil tutvuti tema ehitusega (ees keskel Illuka kokkutuleku geoloogiavõistluse võitja Kristjan Rooni)) ja otsamoreenid (Sinimäed, Kuremägi), Uhaku karstiala, Ontika pankrannik, liivarannad Narva-Jõesuus ning Kauksis jt. Maavarasid õpiti tundma põlevkivi - (Narva - foto 56 - Narva põlevkivikarjäär), paekivi - (Aluvere) ja savikarjäärides (Kunda). Tutvuti keskkonda ohustavate aladega: Tapa lennuväljal vaadeldi petrooleumiga reostatud põhjavett (võib koguni põlema süttida), roniti Sillamäel radioaktiivselt saastatud aherainekuhjatise ja Kiviõlis koksimäe otsa. Huvi pakkusid Narvas Hermanni ja Jaani kindlus, Kuremäe klooster ja Porkuni paemuuseum (foto 41 - Porkuni paemuuseumi ees). 2.7. Ekskursioonid koolivaheaegadel Need olid ühepäevased, sügisel ja kevadisel koolivaheajal toimunud bussiekskursioonid Tallinnas ja selle ümbruskonnas. Õppematkadel Tallinnast läände on huviobjektideks olnud Rannamõisa ja Türisalu pank (foto 47 - Türisalu panga jalamil), Noorgeoloogide rändrahn (foto 46 - Noorgeoloogide kivi Tabasalus), Türisalu ja Keila juga (foto 48 - Keila juga), Harku karjäär; Koplis vaadeldi savikarjääri sulgemise käiku. Rännakul Tallinnast itta tutvuti Jägala joaga (foto 49 - Jägala juga), Kostivere karstialaga (foto 51 - Kostivere karstiväli) ja kivikalmetega (foto 50 - Kivikalmed Kostiveres), Kabelkiviga (foto 27 - Kabelkivi), kunagise fosforiidi all- ja pealmaakaevandustega Ülgasel ja Maardus. Käidi Väo paemurrus ja Hundikuristikus, jälgiti pae paljandumist Laagna teesüvendis. Nendes osales geoloogiahuvilisi õpilasi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Keilast, Jürist, Pukast, Toilast, Kohilast, Ilmatsalust ja Koselt. 3. GEOLOOGIARINGIDEST Juba pikemat aega on geoloogiaringid tegutsenud Tartu ja Pärnu noorte loodusmaja (juhendajad Sirje Janikson ja Tiiu Talts), Toila (Helgi Ebrok), Jüri (Andres Maastik), Puka (Tiina Suija) ja Keila (Kalju Kajak) gümnaasiumi juures (foto 52 - Keila Gümnaasiumi noorgeoloogid geoloogia baasis puursüdamikega tutvumas ja paetoas, foto 53 - sama). Kuna Tallinnas pole õnnestunud luua geoloogiaringi külastavad geoloogiahuvilised õpilased Eesti Geoloogiakeskust (foto 57 - Noorgeoloogid kive uurimas Eesti Geoloogiakeskuses). Oma tegevuse on lõpetanud Eesti huvikeskus "Telo" geoloogiaring. Viimasel ajal on koolides (Tartu Tamme gümnaasium, Keila gümnaasium - foto 54 - Keila Gümnaasiumi 10. klass geoloogiatunnis), vastavalt Haridusministeeriumi programmile 1997. aastast, hakatud valikainena geoloogiat õpetama. Koolidel on kasutada küllaltki põhjalikud mineraalide, kivimite, kivististe kogud jt. õppematerjalid. Geoloogiaringidele abi osutamise eesmärgil ja seda enne suviseid geoloogiavõistlusi on talvisel koolivaheajal Eesti Geoloogiakeskuses korraldatud õppusi ja konsultatsioone noorgeoloogidele ning nende juhendajatele (foto 58 - Seminaril Eesti Geoloogiakeskuses, foto 59 - sama). Seejuures Geoloogiakeskuse geoloogid tutvustasid neile oma tegemisi: digitaalkaartide koostamine (Helve Luht), kivimaterjali töötlemine (Mati Niin), laboratoorsed tööd (Mare Kalkun), Eesti Geoloogiakeskuse Fond (Mare Kukk). 5. jaanuaril 2000.a. tutvuti geoloogia õppimisvõimalustega Tartu Ülikoolis ja väljapanekutega geoloogiamuuseumis. Vajalikke seletusi andsid Tiia Kurvits ja Tõnu Pani (foto 31 - Tiia Kurvitsa loengut kuulamas H. Bekkeri-nimelises auditooriumis, foto 55 - Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis. Seletusi annab T. Pani). Geoloogia õpetamisest Tallinna Tehnikaülikoolis rääkis noorgeoloogidele Enn Pirrus 2. jaanuaril 2002.a. LÕPPSÕNA Eeltoodust nähtub, et aastatel 1996-2001 on toimunud traditsioonilised kokkutulekud, matkad, õppused noorgeoloogidele ja nende juhendajatele. Õnnestus koguni organiseerida ekskursioone Skandinaavia maadesse, kus õpilased tutvusid aluskorra kivimitega, mis meil lasuvad mitmesaja meetri sügavusel. Siiski on Eestis noorgeoloogide liikumine üsnagi tagasihoidlik - Tallinnas pole koolide juures teada ühtegi geoloogiaringi. Ometi on pealinnas mitmeid geoloogilisi asutusi, mistõttu ringide loomiseks on head eeldused. Rohkem peaks koolides kasutama võimalust geoloogiat õpetada valikainena. Ettekujutus geoloogiast tuleks kasuks õpilasele, kes kavatseb kõrgkoolis õppida geoteadusi (geoloogia, geograafia, geoökoloogia, geofüüsika, geokeemia). Sellega peaks arvestama ka ülikooli vastu võtmisel. Geoloogia õppimiseks on küllaldaselt eestikeelset kirjandust (Arold jt. 1987; Kajak 1995, 1999: Kalm jt. 1999; Pirrus 2000, 2001, Suuroja 1987). Ilmselt aitaks geoloogia õpetamises kaasa populaarne geoloogiaõpiku avaldamine. Ent selle ja geograafiaõpikute koostamisel peaks erilist tähelepanu pöörama geoloogiliste mõistete ühtlustatud kasutamisele, näit. mida ikka tähendab geostruktuurne mõiste "kilp"? Professionaalsed geoloogid võiksid samuti innukamalt osaleda geoloogiaõpetuse korraldamisel koolis. Kirjandus - Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn, 198 lk. - Eesti maapõuerikkusi (koost. R. Raudsep, V. Räägel). 1993. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 64 lk. - Kajak, K. 1990. Vabariigi noorgeoloogide juhendamine aastatel 1987-1990. Eesti Geoloogiakeskus. Käsikiri. Tallinn, 58 lk. - Kajak, K. 1991. Vabariigi noorgeoloogide juhendamine aastatel 1987-1990. Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat. Tallinn, lk. 23-24. - Kajak, K. 1995. Töö noorgeoloogidega ja geoloogiliste matkade korraldamine aastatel 1991-1995. Eesti Geoloogiakeskus. Käsikiri. Keila, 102 lk. - Kajak, K. 1995. Eesti kvaternaarisetete kaart. Mõõtkava 1:2500000. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 21 lk. - Kajak, K. 1996. Kui meelisalaks on geoloogia. Eesti Loodus, lk. 177-178. - Kajak, K. 1999. Eesti kvaternaarisetted. Kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 50 lk. - Kalm, V., Kirs, J., Kirsimäe, K. , Kurvits, T. 1999. Mineraalid ja kivimid. Tartu Ülikool. Tartu, 112 lk. - Maastik, A. 1997. Geoloogia. Valikained ja -kursused põhikoolile ja gümnaasiumile. Haridusministeerium. Tallinn, lk. 177-181. - Müürissepp, K. 1986. Lühiülevaade Eesti NSV Geoloogia Valitsuse juures asuva asutustevahelise noorsoo geoloogiliste matkate komisjoni tegevusest esimesel kümnel aastal (1976-1986). Eesti Geoloogiakeskus. Käsikiri. Tallinn, 11 lk. - Noorgeoloog. Programm, metoodilisi juhendeid ja abimaterjale tööks noorgeoloogidega. Tallinn, 56 lk. - Pirrus, E. 2000. Maavarade geoloogia. Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn, 72 lk. - Pragi, U. 1997. Maailma pinnaehitus. Valikained ja kursused põhikoolile ja gümnaasiumile. Haridusministeerium. Tallinn, lk. 66-67. Tagasi üles